Laenud ja liisingud
Omaniku laen ettevõttele
Omaniku laen ettevõttele: kanded näitega, laenuleping ja osanike otsus, intressilt kinnipeetav tulumaks ja TSD ning laen, mida OÜ anda ei tohi.
Uuendatud
Omanik võib oma ettevõttele laenu anda. See juhend kirjeldab, mida lepingusse kirjutada, millal on vaja osanike otsust, kuidas laen raamatupidamises kajastub ja millal tuleb intressilt tulumaks kinni pidada.
Lühidalt
- Leping — sõlmi kirjalik laenuleping: summa, intress, tähtaeg ja maksegraafik.
- Osanike otsus — kui laenu annab juhatuse liige või tema kontrollitud ettevõte, on vaja osanike nõusolekut.
- Kanded — laen on ettevõtte kohustus: 12 kuu jooksul tagasimakstav osa kontol 2030, hilisem osa kontol 2820.
- Tulumaks — residendist eraisikule makstud intressilt peab ettevõte kinni 22 % tulumaksu ja deklareerib selle TSD-l.
- Ettevõte omanikule laenu anda ei tohi — selline laen on üldjuhul tühine, vaata allpool.
Laenuleping ja osanike otsus
Leping
Seadus ei nõua laenulepingult kirjalikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Sõlmi leping siiski kirjalikult: sellest näevad raamatupidaja, audiitor ja maksuhaldur, kui palju, millise intressiga ja kui kauaks laen anti. Digiallkirjastatud leping (näiteks .asice-fail) on kirjalik leping (TsÜS § 80, eIDAS art 25 lg 2). Eraisiku laen ettevõttele ei ole tarbijakrediit (VÕS § 402 lg 1).
Lepingusse kirjuta:
- pooled, laenusumma ja väljamakse kuupäev;
- intressimäär või sõna „intressivaba";
- tagasimaksed: maksegraafik või üks tähtaeg;
- viivis: kas lepingu oma määr või viide seadusele (vaata Viivis);
- kas laenu võib tagastada enne tähtaega ja kas siis tuleb maksta intressi ainult tagastamise päevani. Kui seda kirjas ei ole, võib laenuandja nõuda intressi tähtajani (VÕS § 84 lg 4).
Millal on vaja osanike otsust
Kui omanik on ka juhatuse liige, teeb ta laenulepingu iseendaga: ühel pool on ta laenuandja, teisel pool esindab ta ettevõtet. Juhatuse liikmega tehinguks on vaja osanike nõusolekut (ÄS § 181 lg 3). Riigikohus kohaldab sama nõuet ka tehingule ettevõttega, mida juhatuse liige kontrollib (RKTKm 3-2-1-144-11 p 13).
Kui sama inimene esindab mõlemat poolt, on vaja otsust mõlemas ettevõttes. Nõusolek lubab ka ühel inimesel mõlemat poolt esindada (TsÜS § 131 lg 2). Otsuse võib vastu võtta kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173).
Kes otsuse üle hääletab
Osanik ei hääleta tehingu üle, mille ta teeb ettevõttega (ÄS § 177 lg 1). Riigikohus loeb seda keeldu eesmärgi järgi: hääletada ei saa ka osanik, kes kontrollib tehingu teist poolt või keda teine pool kontrollib (RKTKm 3-2-1-144-11 p 13).
- Üks osanik — hääletamiskeeld ei kehti (ÄS § 177 lg 2). Ainuosanik otsustab üksi ja kirjalikult: otsusesse kirjuta osaniku nimi, tema häälte arv ja otsuse aeg (ÄS § 173 lg 6). Laenuleping sõlmi kirjalikult.
- Mitu osanikku, osa ei saa hääletada — otsuse teevad teised osanikud ja hääled loetakse ilma nendeta, kes hääletada ei saa. Otsusele kirjutavad siiski alla kõik osanikud.
- Kõik osanikud on teise poolega seotud — näiteks kuulub laenuandja tervenisti ühele inimesele ja laenusaaja samale inimesele koos laenuandjaga. Siis ei saa hääletada keegi. Seadus seda juhtumit otse ei reguleeri. Praktiline lahendus on üks kirjalik otsus, millele kirjutavad alla kõik osanikud (ÄS § 173 lg 7), ja kirjalik laenuleping. Kindlaim on nõukogu nõusolek, kuid nõukogu peab olema põhikirjas ette nähtud.
Intress
Majandustegevuses sõlmitud laenuleping on seaduse järgi intressiga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (VÕS § 397 lg 1). Kui intressimäära ei ole kokku lepitud, tuleb maksta tavapärast intressi, selle puudumisel VÕS § 94 järgi arvutatud intressi (§ 397 lg 2). Kui intressi maksmise aega ei ole kokku lepitud, makstakse intress kord aastas aasta lõpus (§ 397 lg 3). Intressivaba laenu puhul kirjuta lepingusse „intressivaba".
Omanik, kellele kuulub vähemalt 10 % ettevõtte osakapitalist, on ettevõttega seotud isik (TuMS § 8 lg 1 p 3). Kui ettevõte maksab talle turuintressist rohkem, maksustatakse vahe ettevõtte tulumaksuga (TuMS § 50 lg 4). Turuintressi suurusest ja intressivabast laenust: Seotud isikute laenu intress ja tulumaks.
Kanded näitega
Näide: omanik, kes on residendist eraisik, laenab ettevõttele 1 000 € 12 kuuks, intress on 6 % aastas ja tagasimakse 86,07 € kuus.
Laenu laekumine:
| Konto | Selgitus | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|---|
| 1010 Pangakonto | Laenu laekumine omanikult | 1 000,00 | |
| 2030 Lühiajaline laen omanikult | Laenu põhiosa | 1 000,00 |
Esimene osamakse: intress on 6 % / 12 × 1 000 € = 5,00 €, sellelt kinnipeetav tulumaks 1,10 € ja omanikule makstakse 86,07 − 1,10 = 84,97 €.
| Konto | Selgitus | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|---|
| 2030 Lühiajaline laen omanikult | Põhiosa, osamakse 1 | 81,07 | |
| 6060 Intressikulu laenudelt | Intress, osamakse 1 | 5,00 | |
| 2330 Üksikisiku tulumaksu võlg | Intressilt kinnipeetud tulumaks | 1,10 | |
| 1010 Pangakonto | Väljamakse omanikule | 84,97 |
Järgmised osamaksed, pikaajaline osa ja intressivõlg aasta lõpus on lehel Laenu kajastamine raamatupidamises.
Tulumaks ja TSD
- Omanik on residendist eraisik — ettevõte peab intressilt kinni 22 % tulumaksu (TuMS § 41 p 4) ja maksab omanikule välja ülejäänu. Kinnipeetud tulumaks deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga 54 ja tasutakse väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kanne: Kanne 5 — Eraisikult saadud laen.
- Lepingutasu — kui eraisikust laenuandja küsib lepingutasu, on see samuti intress (TuMS § 17 lg 1) ja sellelt peetakse tulumaks kinni.
- Omanik on mitteresident — intressilt tulumaksu kinni ei peeta.
- Omanik on ettevõte — intressilt tulumaksu kinni ei peeta.
Lähemalt: Eraisikule makstud intress: 22 % kinni.
Laen omaniku teiselt ettevõttelt
Kui laenu annab omaniku teine ettevõte, kehtivad peaaegu samad reeglid:
- Osanike otsus — kui laenuandjat kontrollib laenusaaja juhatuse liige, on vaja osanike nõusolekut, sageli mõlemas ettevõttes, vaata Millal on vaja osanike otsust.
- Turuintress — ettevõtted, mille osakapitalist üle 50 % kuulub samale isikule, on seotud isikud (TuMS § 8 lg 1 p 5); samuti ettevõtted, mille juhatuse kõik liikmed on samad (p 7). Kui intress on turutasemest madalam või laen intressivaba, maksab laenuandja üldjuhul tulumaksu saamata jäänud intressilt (TuMS § 50 lg 4), vaata Intressivaba laen.
- Tulumaksu kinni ei peeta — ettevõttele makstud intressilt kinnipidamist ei ole.
- Kontod — laen ei ole omanikult, seega kasuta kontosid 2010 ja 2810, vaata Kasutatavad kontod. Majandusaasta aruandes avalikusta laen seotud osapoole tehinguna (RTJ 15); mikroettevõtjal on see nõue kitsam.
- Laenuandja pool — laenuandja jaoks on see laen ettevõttele, mis kuulub tema osanikule. ÄS § 159 sellist laenu otse ei keela, kuid see on risk: § 159 lg 5 kohaldab laenukeeldu ka krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.
Kas ettevõte võib anda laenu omanikule?
Korduma kippuvad küsimused
Seadus kirjalikku vormi üldjuhul ei nõua (VÕS § 11 lg 1). Sõlmi leping siiski kirjalikult või digiallkirjaga: nii on summa, intress ja tähtaeg tõendatavad. Kui ettevõttel on üks osanik, kes ise laenu annab, sõlmi leping kirjalikult koos ainuosaniku kirjaliku otsusega.
Ei pea. Majandustegevuses sõlmitud laenuleping on seaduse järgi intressiga, kui ei ole kokku lepitud teisiti (VÕS § 397 lg 1), nii et intressivaba laenu puhul kirjuta lepingusse „intressivaba". Turuintressist kõrgemat intressi omanikule maksta ei tasu: vahe maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (TuMS § 50 lg 4).
Residendist eraisikule makstud intressilt 22 % (TuMS § 41 p 4): 5,00 € intressilt 1,10 €. Mitteresidendile ja ettevõttele makstud intressilt tulumaksu kinni ei peeta.
Võib, kuid selleks on vaja osanike nõusolekut (ÄS § 181 lg 3). Kui ettevõttel on üks osanik, otsustab ta üksi ja kirjalikult. Vaata Kes otsuse üle hääletab.
Põhiosa, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul, läheb kontole 2030 Lühiajaline laen omanikult, hilisem osa kontole 2820 Pikaajaline laen omanikult. Vaata Laenu kajastamine raamatupidamises.
Üldjuhul mitte: laen osanikule, kelle osa on üle 5 % osakapitalist, juhatuse või nõukogu liikmele ja prokuristile on tühine (ÄS § 159). Omanikule raha maksmise seaduslik viis on dividend.